Austria õigussüsteem põhineb rooma õigusel ja on astmelisena hierarhiliselt liigendatud. Tsiviilseadustiku Üldosa Allgemeine Bürgerliche Gesetzbuch (ABGB)on üks maailma vanimatest eraõiguskoodeksitest.
Õiguskorra astmeline ülesehitus tähendab, et seadused ja määrused peavad vastama ülimuslikele normidele (põhiseadus, seadused). Kõige kõrgemal astmel on Austria Põhiseadus ja liidumaade põhiseadused ning Euroopa Liidu liitumisakt. Nendele alluvad föderatsiooni ja liidumaade lihtseadused. Seaduste alusel võivad riigiasutused anda välja määrusi või otsuseid.
Austrias ei kehti pretsedendile tuginev õigus (case-law-system). See tähendab, et kohtunik on oma otsuses ja tõlgenduses vaba, kuid varasemaid kohtuotsuseid võib argumenteerimisel kasutada.
Astudes 1.1.1995 Euroopa Liitu võttis Austria üle Euroopa Liidu õiguse. Austria on ka arvukate rahvusvaheliste õiguslike lepingute liige, näiteks New Yorgi 1958 a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ja Viini 1980 a ostu-müügilepingute rahvusvaheline konventsiooni (rahvusvaheline ÜRO-kaubamüügilepingute konventsioon) liige.