Lepinguõigust reguleerivad Austria tsiviilseadustiku üldosa (ABGB) ja 1. jaanuaril 2007. a jõustunud Äriseadustik (UGB). UGB hõlmab kõiki äritehinguid.
Austria lepinguõigus põhineb lepinguvabaduse printsiibil. Nii võivad lepingupooled kujundada vabalt oma lepingulisi suhteid, kuivõrd lepingutingimused pole komblus- või seadusvastased. Lepingu all mõistetakse pakkumist ja vastuvõtmist reguleerivaid kooskõlas olevaid tahteavaldusi. Põhimõtteliselt pole ei pakkumisel ega vastuvõtmisel kohustuslikku vormi. Vastavalt austria seadustele on ka suulised kokkulepped ja – teatud eeldustel – ka loogiliste tegevuste teel sõlmitud kokkulepped (vaikivad kokkulepped) täielikult õiguslikult kehtivad. Nimetatud vormivabadusel on aga mõned erandid, näiteks garantiiteenuste kokkulepped, kindlustuslepingud ja mõned tarbijakaitsele alluvad kokkulepped. Nimetatud lepingute kehtivuse eelduseks on kirjalik kokkulepe. Veel rangemad vorminõuded kehtivad notariaalsete toimingute kohta. Notariaalne toiming on eelkõige vajalik äriühingu asutamisel ja osaühingu osade loovutamisel.
Äritehingud toimuvad tavaliselt ühe lepingupoole üldiste tarnetingimuste (AGB) alusel. Vastavalt austria seadustele, ei tohi üldised tarnetingimused panna üht lepingupoolt ebaproportsionaalselt halvemasse olukorda ja nad kehtivad vaid siis, kui lepingupooled on üldiste tarnetingimustega nõustunud.