Eesti
Geograafilised Infosüsteemid Austrias
Mis on geograafilised infosüsteemid?
Geograafiline infosüsteem (ka: geoinfosüsteem, lühidalt: GIS) on arvutil põhinev infosüsteem ja võimaldab ruumi puudutavate andmete
- digitaalset registreerimist ja redigeerimist
- salvestamist ja reorganiseerimist
- modelleerimist ja analüüsi
- ning tärkväljastamist ja graafilist väljastamist.
Seejuures töödeldakse geograafilisi andmeid koos aktuaalsete väärtuste ja kasutusatribuutidega ning need seotakse omavahel GIS-i abil. See loob aluse maastiku efektiivseks töötlemiseks ja hindamiseks geoinfosüsteemiga.
Tähis GIS hõlmab nii
- tehnoloogiat
- kui ka tooteid
- ja geoandmete loomise protsessi.
Geograafiliste infosüsteemide kasutusalad
Geograafilised infosüsteemid pakuvad täna väärtuslikke teenuseid andmehalduse ja teenuste otsustamise kõigis valdkondades. Kuna nende võimsus suureneb pidevalt, on GIS-il ees läbimurre kõigis ruumi puudutavates infovaldkondades. GIS-tööstus rõõmustab seetõttu igal aastal kasvu üle.
Ruuminfosüsteem (RIS)
See instrument on mõeldud otsuste tegemiseks ja koosneb andmekogust
- rahvastiku, majanduse ja asumite arengu kohta
- infrastruktuuri väljaehitamise kohta
- territooriumi kasutamise kohta ja
- ressursside kohta, mida kasutatakse regionaalsetes arenguprogrammides ja regionaalsete plaanide koostamisel.
RIS edendab ja toetab oluliste valdkondade planeerimist ja arendamist.
Maainfosüsteem (LIS)
Väga detailne abivahend otsuste langetamisel õigus-, haldus- ja majandusvaldkonnas ning planeerimisel ja arendamisel. Eelkõige on tegemist maa pealispinna mõõtetehnilise kujutamistega digitaalsete kaartide kujul ja omandi tõendamisega (kinnistusraamat).
Kommunaalne infosüsteem (KIS)
Kommunaalne infosüsteem tähistab poliitilise valla infosüsteemi, mis koosneb LIS-i geoalusandmetest ja õhust tehtud fotost.
Keskkonnainfosüsteem (UIS)
Instrument keskkonnainfo kättesaadavaks muutmiseks, mis koosneb mitmest andmebaasist ja pakub tõhusaid kasutus- ja hindamismeetodeid keskkonnainfo tuletamiseks kõige erinevamatel teemadel. Infosüsteem annab andmeid keskkonnaseisundi kirjeldamiseks koormuse ja ohustatuse osas ning on seega keskkonnakaitse abinõude aluseks.
Erialase info süsteem (FIS)
Tegemist on geoinfosüsteemide eriliigiga, mis aitavad erialaste ülesannete täitmisel ning on vajalikud konkreetsete erialaste nõudmiste täitmiseks. Nende hulka kuuluvad eelkõige spetsiaalrakendused nagu näiteks geograafia, ehitus, liikluse planeerimine ja turism.
Pinnaseinfosüsteem (BIS)
Pinnaseinfosüsteem koondab pinnase ja geoloogia andmeid ning sisaldab kitsamas tähenduses andmeid pinnasetüüpide kohaliku leviku ja nende omaduste kohta nagu näiteks pinnase ehitus, huumusesisaldus ja pH-tase. Enamasti on tegemist väga komplekssete, vaid interdistsiplinaarse koostööna sündivate kogudega, mistõttu on BIS väga sageli jaotatud erinevateks FIS-ideks (nt pinnase kaardistamine).
Võrguinfosüsteem (NIS)
See instrument koondab, haldab, analüüsib ja esitab võrgutopoloogial põhinevate töövahendite andmeid. Seejuures on esiplaanil olemasoleva võrgu geomeetriline ja graafiline dokumenteerimine. Nii saab NIS-i liigitada ka vahendite haldussüsteemi alla. Peamiselt töötavad selle geoinfosüsteemi erivormiga varustus- ja käitlusettevõtted.
Austria kompetents
Austrias toimub geoandmete haldamine tsentraalselt. Sellisel tsentraalsel lähenemisel on Austrias pikad traditsioonid. Keiser Franz Joseph I andis juba 19. sajandi algul korralduse teostada Doonau äärses riigis mõõtmistöid. Tänagi kogub ja haldab Viinis asuv Austria Taatlemis- ja Mõõdistusamet (BEV) Austria geopõhiandmeid. Seetõttu on Austrias andmed – vastupidiselt nt Saksamaale – tervikuna kättesaadavad.
GIS-Cluster Salzburg (Salzburgi GIS-klaster) Austria 13 GIS-ettevõtte ühendus, moodustus 80ndate keskel Salzburgis ja on rahvusvaheliselt tunnustatud geoteaduste kompetentsikeskus. Sealsetel kompetentsivaldkondadel on
- 2004. aastal rajatud Salzburgi Ülikooli Geoinformaatikakeskusega (Z_GIS)
- Liidumaa Uurimisühinguga Salzburg Research ja
- alates 2003. aastast tegutseva Research Studio iSpace´ga
teaduslik komponent ja tegemist on arvukate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asukohaga. Nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rajajateks on enamasti olnud Salzburgi Ülikooli lõpetanud ja firmade operatiivne raskuspunkt on geoinformatsiooni valdkonnas.
GIS-Cluster Salzburg on tänu oma suurusele ja pakkumise mitmekesisusele rahvusvaheliselt ainulaadne. Ta esitleb geoinformatsiooni kompetentsivaldkonda väljapoole ja muudab Salzburgi regiooni Austria GIS-kompetentskeskuseks. GIS-klasterisse koondavad ettevõtted järgmiste valdkondade kõik teenused
- territoriaalsete ja geograafiliste andmete koondamise teenused
- andmebaasi organisatsioon
- infoanalüüsid
- visualiseerimine
- ning suhtlemine,
- koos suure projektikompetentsusega.
Salzburg on igal aastal saksakeelse GIS-maailma kogunemiskoht, kuna siin korraldatakse Rakendusliku geoinformaatiga sümpoosium ja erialamess (AGIT). AGIT on kõige olulisem platvorm kogemuste vahetamiseks, uute arengutega tutvumiseks ja innovaatiliste projektide tutvustamiseks.
Austria Geograafilise Informatsiooni Katusorganisatsioon (AGEO) on Austria kõigi GIS-huviliste erialaülene ühendus, kes esindab neid nii Austrias kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Alates 2004. aastast on Austria liidumaadel ka ühine internetiplatvorm, kus on võimalik vaadata tsentraalselt olemasolevaid geoandmeid. Aadressil www.geoland.at võimaldavad Austria liidumaad vaba juurdepääsu olulistele erialastele geoandmetele ja astuvad seega esimese konkreetse sammu Austria liberaalse geoandmete poliitika suunas.
Lisaks GIS-ühendustele (AGEO, Z_GIS) ja GIS-Cluster Salzburg, ning üksikutele tehnoloogiaparkidele (Villach, Zell am See) on Austrias ka palju ülikoolidele kuuluvaid geoteadusliku fookusega instituute. Tehnika Ülikoolides Grazis ja Viinis on suurepärane võimalus õppida antud valdkonna erialasid. Kärnteni Rakenduskõrgkoolis Tehnikum saab õppida „geoinformatsiooni“. Lisaks pakub Salzburgi Ülikooli Geoinformaatikakeskus erialase töö kõrval võimalust läbida UNIGIS-kaugõpe ja ka geoteaduste seminare.
