Advantage Austria Näita sisukorda
Me arvame, et Te olete Selle riigi leheleteine riik

Filmimajandus

Filmirull © photocase.com/hoppelhässchen

© photocase.com/hoppelhässchen

Austria filmimajanduse ajalugu on väga kirev. Ja viimastel aastatel tõmbab see taas endale enam tähelepanu. Auhinnad ja nominatsioonid Veneetsias ja Cannes´is kuuluvad uusimasse edulukku. Radikaalne ja meelelahutuslik üheaegselt – selline võiks olla tüüpilise Austria filmi kirjeldus.

Sisukord:

Traditsioon ja innovatsioon

Uus Austria film

Täna on Austria filmilooming mitmekesine ja isemeelne. Hammustava satiiriga ja sotsiaalkriitiliste dokumentaalfilmidega jätkavad noored vaevata edukaid traditsioone. Nominatsioonid ja auhinnad Cannes´is ja Veneetsias, rohke tunnustus rahvusvahelistel filmfestivalidel kinnitavad Austria uue filmi väärtust.

Teedrajav – avangardfilm

Austria oluline panus rahvusvahelisse filmilukku on avangardfilm. See mittekommertsiaalne, eksperimentaalne filmižanr rakendab filmivahendeid väljapool levinud traditsioone. Alates viiekümnendate aastate algusest on nii ennast tõestanud kaasaegse filmiloomingu traditsioon, mis on olnud tänase edu teerajajaks.

Harud ja struktuurid

Mis puudutab absoluutarvusid, siis on Austria filmitööstus väike täht Euroopas. Mis puudutab aga kunstilist taset, siis kuuluvad Austria filmiloojad tippu.

Väärtuskett

Filmimajanduse väärtuskett ulatub loomingust, tootmisest, töötlemisest ja paljundamisest kuni turustamise ja laenutamiseni. Filmi kõrval kuuluvad ka video & DVD formaadid filmimajandusse.

Loomingu valdkonnas muutuvad piirid kino-, tele-, reklaamitoodangu ja kunsti- ning lühifilmi vahel aina hägusamaks. Kinotoodang moodustab kogu filmitoodangust vaid ühe kümnendiku. Telefilmi osakaal on märgatavalt suurem. Kõige tähtsam tellija, produtsent ja toetaja on Austria avalik õiguslik televisioon ORF.

Austria filmimajandust iseloomustab väikeettevõtetest ja iseseisvatest ettevõtjatest väikeste osadega struktuur, mis vastanduvad mõnele üksikule rahastamisinstitutsioonile. Teiseks tunnuseks on intensiivne suhtlus reklaamimaalima ja multimeediavaldkonnaga.

Kõrgtehnoloogiline Austria

Austria on kõrgtehnoloogiline riik ja siinsed loomeinimesed on astunud viimastel aastatel ühte jalga tormiliste tehniliste arengutega. Näitena võib siin nimetada:

  • ARRI Rental , revolutsiooniline 35-mm-filmikaamera
  • Riha Film , innovaatiliste filmiseadmete arendaja spetsiaalrakenduste osas.

Televisioon ja raadio

Austria raadio- ja teleturg on suhteliselt väike, kuna see avati alles suhteliselt hilja erakanalitele (raadio:1995; TV: 2002). ORF -i tasudest ja reklaamist saadav aastakäive ületab 800 miljonit eurot. Televisioonis on ORF-il oma kahe programmiga ORF1 ja ORF2 endiselt ühene ülemvõim.

Viini kanali ATV näol on tegemist ühe ainsa erapakkujaga, kelle osakaal on ligikaudu 3,2 %. Tugevat konkurentsi pakuvad välismaised programmid, mida edastatakse kaabli ja satelliitide kaudu. Rahvusvahelises võrdluses on ORF Euroopa teleettevõtete hulgas hetkel 20. kohal.

ORF on Austria filmivaldkonna oluline tellija, produtsent ja toetaja.

Looming ja tootmine

Austria dokumentaal-, lühi- ja mängufilmid on filmifestivalidel esindatud rohkem kui kunagi varem ja võidavad igal aastal mainekaid filmiauhindasid. Sellise edu näol on tegemist eelkõige üksiktulemustega, mia viitavad märkimisväärsele loomingulisele potentsiaalile ja produtsentide oskusteabele.

Filmimaailma loomeinimesed

  • Üks siiani edukamatest Austria filmidest on Michael Hanekese „Die Klavierspielerin“ („Klaverimängija“) ülemaailmselt ligikaudu 2,5 miljoni vaatajaga.
  • Ühiskonnakriitilise draama valdkonda kuulub Ulrich Seidli austria-kriitiline toodang „Hundstage“ („Koerapäevad“) (2001).
  • Sotsiaalkriitiliste dokumentaalfilmidega hoolitsesid Erwin Wagenhofer („We Feed the World“, 2005), Hubert Sauper („Darwins Alptraum“, 2004) ja Nikolaus Geyrhalter („Unser täglich Brot“ („Meie igapäevane leib“), 2006) kinoedu ja tunnustuse eest.
  • Austrias on edukalt õnnestunud viimastel aastatel Wolfgang Murnbergeril („Komm, süßer Tod“, („Tule magus surm“) 2002, „Silentium“, 2004), Michael Glawoggeril („Nacktschnecken“, („Alasti teod“) 2004, „Slumming“, 2006) ja Hans Weingartneril („Die fetten Jahre sind vorbei“ („Rasvased aastad on möödas “)) luua filmid, mis on üheaegselt nii nõudlikud kui ka publiku jaoks mõjusad.
  • Viimaste aastate edukate režisööride hulka kuuluvad ka Barbara Albert („Nordrand“ („Põhjaserv“), 1999, „Fallen“ („Kukkumine“), 2006), Elisabeth Scharang, Mirjam Unger, Kurt Palm, Jessica Hausner, Virgil Widrich, Florian Flicker ja Ruth Beckermann, kes leiavad erinevatesse žanritesse kuuluvate filmidega tunnustust ka rahvusvahelistel festivalidel.

Mängufilmide tootmine

Austria suured filmitootjad on teiste hulgas

Noored, edukad filmiloojad on näiteks

Turul domineerivad tellimustööd sõltumatute filmiloojate omatoodangu üle, suhe on enam kui 9:1. ORF-il on Austrias suur roll nii tellija, produtsendi kui ka toetajana. See tihe põimumine televisiooniga on eriti silmatorkav just võrdluses teiste riikidega.

Reklaamfilm

Ligikaudu 20% moodustavad filmimajanduse kogutoodangu väärtusest kino- ja telereklaamfilmid ning need on seetõttu valdkonna tellijatena olulised.

Enamus Austria filmitootmisfirmadest pakub kogu reklaam-, majandus-, dokumentatsiooni- ja mängufilmi teenusespektrit. Sellest hoolimata on just reklaamfilmide valdkonnas terve rida spetsialiseerunud tootjaid, kes on tihedalt seotud nii meedia- kui ka kommunikatsioonivaldkonnaga.

Kõige parema ülevaate kõigist loome- ja tootmisvaldkonna pakkujatest koos kõigi teenusepakkujate ja allhankijatega annab valdkonna infoatlas creation/production, mida annab regulaarselt välja Falter-kirjastus. Internetversion von creation/production sisaldab pidevalt uuendatavaid andmeid enam kui 7500 filmi- ja kommunikatsioonivaldkonna ettevõtte kohta.

Kinoturg ja realiseerimine

Filmi realiseerimine koos reklaami, laenutuse ja turustamisega tagab väärtusketi, mille maht ületab sadu miljoneid eurosid ja kindlustab arvukaid töökohtasid. Austrias küündib brutotootmisväärtus täna ligikaudu 800 miljoni euroni ja sellest tulenev lisandunud brutoväärtus on ligi 420 miljonit eurot.

Austria kinoturul on välismaise filmi osakaal umbes 90%, enamasti on tegemist USA päritolu filmidega. Viimastel aastatel on Austria täispikkade filmide tootmine moodustanud keskmiselt 8-10% Austrias esmakordselt linastuvatest kinofilmidest. Nendest kuuel on õnnestunud Austrias ületada 100000 vaataja piiri.

See globaalselt domineeritud situatsioon peegeldub ka laenutusturu struktuuris. Austria ümmarguselt 20 laenutusfirmast on suurimad välismaa suurkontsernide tütarettevõtted: Buena Vista, Centfox, UIP, Warner ja Sony Pictures.

Austria suurim filmilaenutaja ning samas Austria suurim kinode omanik on Konstantin Film . Filmladen-Verleih on Austria filmide suurim laenutaja. Koos filmikauplusega on Polyfilm ja Stadtkino turu kõige tugevamad Austria laenutajad. Austria filmide ja kabereeülesvõtete turustamisel on kõige olulisem ettevõte Hoanzl .

Huvide esindajad ja toetus

Huvide esindajad

Austria ja rahvusvaheliste liitude detailne nimekiri on FAMA – Fachverband der Film- und Musikindustrie koduleheküljel.

Toetavad institutsioonid

Riigi ja liidumaade avalikud toetusvahendid ulatuvad ligikaudu 40 miljoni euroni. Riigi vahendeid administreerib Austria Filmiinstituut, täiendavad vahendid tulevad Austria kultuurieelarvest. Filmiinstituut haldab koos ORF-iga ka telelepingu vahendeid. Liidumaade ja linnade toetuste osas on Viini ligikaudu 8 miljoni euro suurune toetus vaieldamatult suurim summa.

Austria film välismaal

Austria filmi reklaamimiseks välismaal ja filmiekspordi toetamisega tegeleb Austrian Film Commission (AFC) . Tegemist on kontaktpartneri ja teenindajaga nii Austria kui ka välismaa filmitööstuse jaoks.

Initsiatiiv Location Austria reklaamib Austriat kui erakordset kulissi välismaa filmitoodangu jaoks ja toetab selle realiseerimist.
Autor::
Doris Rothauer / Büro für Transfer
Trüki
©©ADVANTAGE AUSTRIA